Uudised

Sõiduautode käibemaks

Alates 1. detsembrist 2014 muudeti mitmeid käibemaksuseaduse paragrahve. Muudatused on seotud ettevõtete poolt ostetavatelt sõiduautodelt ning nende tarbeks tehtud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamisega. Lisaks sätestatakse käibemaksuseadusesse sõiduauto mõiste, millele hakkavad kehtima sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud.

Sõiduauto mõiste

Sõiduautoks käibemaksuseaduse tähenduses loetakse M1 kategooria sõidukit, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. Sõiduauto mõiste sisustamisel tuleb lähtuda majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisast 5. Sõidukeid, mida tähistatakse G tähe lisamisega kategooria tähisesse, loetakse maastikuautodeks. Samas ei muuda G tähe lisamine sõiduki kategooriat ning ka juhul, kui sõiduki tehnilises passis on märgitud M1G, on tegemist sõiduautoga ehk M1 kategooria sõidukiga, mille puhul tuleb arvestada sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangutega.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut soetamisel rakendatakse sõidukitele, mis soetatakse pärast 1. detsembrit 2014. Piirang tähendab eelkõige seda, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutamislepingu alusel kasutamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata mitte rohkem kui 50 protsenti. Samuti rakendub antud piirang sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuse saamisel. Seda ka juhul, kui sõiduauto ise on soetatud enne 1. detsembrit 2014.
Sisendkäibemaksu piirangut ei kohaldata sõiduautode soetamisel juhul, kui sõiduauto soetatakse (sh kapitalirendi tingimustel) edasimüügi eesmärgil või antakse kasutuslepingu alusel teisele juriidilisele isikule kasutamiseks. Lisaks on tingimus, et maksukohustuslane peab tegelema sõiduautode kasutusse andmisega ning ta ei võta neid sõiduautosid muul otstarbel kasutusse, st neid sõiduautosid ettevõtte töötajad ega juhtkond ise kasutusele ei võta.
Sisendkäibemaksu piirangut ei kohaldata ka juhul, kui sõiduauto soetatakse peamiselt taksoveoks või peamiselt õppesõiduks. Tingimuseks on, et teenuse osutajal on ka vastavad load.

Omatarve

Muudetud on ka omatarbe mõistet sõiduautode osas. Omatarbena ei käsitata sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil, väljaarvatud sõiduautod, mida kasutatakse taksoveoks ning õppesõiduks. Antud juhul ei ole vahet, millal sõiduauto soetati, kas enne või pärast 1. detsembrit 2014.
Seega ei deklareerita ja ei maksustata käibemaksuga sõiduautode kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Taksoveo, õppesõidu või muu kategooria sõiduautode kasutamisel ka erasõitudeks, leitakse omatarbe maksustatav väärtus üldistel alustel vastavalt käibemaksuseaduse § 12 lõikele 6. Mitte ühelgi juhul ei ole sõiduauto omatarbe maksustamine seotud erisoodustuse hinnaga tulumaksuseaduse mõistes.
Kui sõiduki soetamiselt on sisendkäibemaks maha arvatud täies ulatuses, kuna sõiduautot kasutatakse eranditult ettevõtluse tarbeks, siis sellise sõiduki kasutamisel eratarbeks ei maksustata enam omatarvet. Pärast 1. detsembrit 2014 soetatud sõidukite puhul rakenduvad käibemaksuseaduse § 30 lõikes 7 sätestatud reeglid.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto (v.a. taksovedu ja õppesõit) tasu eest kasutada andmisest maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtumis- või kontrolliorgani liikmele ei teki käivet ning tegemist on sõiduauto kasutamisega ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel.
Maksuhalduri teavitamiseks kasutusel olevatest sõiduautode arvu ning nende tarbeks tehtud kulude osas on alates 1. detsembrist 2014 kehtival käibedeklaratsioonil vastavad lahtrid 5.3 ja 5.4.

Sisendkäibemaksu ümberarvestus

(vastavalt rahandusministri 30. märtsi 2004 määrusele nr 39 “Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord”)

Määrusega on sätestatud põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustus viie aasta jooksul alates põhivara soetamisest.

Alates 1. detsembrist 2014 täiendatakse määruse paragrahvi 2 lõikega 11 järgmises sõnastuses:
“(11) Sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsuseks loetakse 50%, arvestades käibemaksuseaduse § 29 lõikes 4 ja § 30 lõikes 4 sätestatud erisusi.”
ja lõikega 10 järgmises sõnastuses:
“(10) Kui sõiduauto sisendkäibemaksu on “Käibemaksuseaduse” § 30 lõike 7 alusel korrigeeritud, siis korrigeerimise perioodi viienda kalendriaasta lõpus või selle sõiduauto võõrandamise kuul, välja arvatud lõikes 9 sätestatud juhul, korrigeeritakse sõiduauto sisendkäibemaksu arvestades kogu korrigeerimise perioodi lähtudes sõiduauto maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelikust osatähtsusest. Kui sõiduauto sisendkäibemaksu on “Käibemaksuseaduse” § 30 lõike 7 alusel korrigeeritud, siis sellisel juhul ei pea maksukohustuslane sõiduauto sisendkäibemaksu korrigeerima igal kalendriaastal enne korrigeerimise perioodi lõppu või selle sõiduauto võõrandamise kuud.”

Sõiduauto sisendkäibemaksu korrigeerimise aluseks on käibemaksuseaduse § 30 lõige 5. Käibemaksuseaduse § 30 lõikes 7 on sätestatud erinorm sõiduautode ja nende tarbeks tehtud soetuste sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimiseks kahe aasta jooksul. Samas ei välista erinorm käibemaksuseaduse § 32 alusel sätestatud põhivara korrigeerimist viieaastase korrigeerimise perioodi jooksul.