Uudised

1000 euroste tehingute kajastamine

Uudised Ei ole kommentaare

Selleks, et parandada maksuhaldurite võimalusi varimajanduse ohjamisel ning aidata kaasa konkurentsitingimuste parandamisele, on alates 2014. aasta novembri käibest kohustus käibemaksuseaduse kohaselt esitada koos käibedeklaratsiooniga ka eraldi deklaratsiooni juurde kuuluv lisa.

Peamised muutused

Maksu- ja tolliamet hakkab koguma infot ainult arvete kohta, see tähendab, et tehingute sisu esitama ei pea. Käibemaksukohuslased esitavad käibemaksudeklaratsiooni lisa puhul ostjate ning müüjate lõikes arvete andmed, kui konkreetse tehingupartneri arve või arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta. Deklareerimisele kuuluvad arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe. Võrdlemaks Eestisiseseid tehinguid, ei kajastata lisal arveid piiriüleste tehingute kohta.

Lisal on vajalik kajastada:

  • arvete andmed ning tehingupartneritele Eestist väljastatud registrikood, mis on saadud või väljastatud:

o juriidilistelt isikutelt;
o füüsilisest isikust ettevõtjalt;
o riigi-, valla- ja linnaasutustelt.

  • arved, millele teenuse või kauba võõrandaja on märkinud 20%-lise või 9%-lise maksumääraga käibe ning kui maksustamisperioodil (st kalendrikuus) on ühe tehingupartneri kohta arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta vähemalt 1000 eurot. Deklaratsiooni lisal ei summerita arveid, vaid kajastatakse arvete kaupa.

Kaheksa peamist asja, mis deklareerimisel muutuvad

1. Kogusumma järgi deklareerimine – käibemaksukohustuslased esitavad ostjate ja müüjate lõikes arvete andmed, kui tehingupartneri arve või arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta.

2. Infot kogutakse arvete kohta – maksuametile ei ole vaja esitada tehingute sisu. Deklareerimisele kuuluvad arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe.

3. Esitamiseks on neli võimalust:

  • ekraanivormil e-tollis/ e-maksuametis;
  • csv ja xml formaadis e-tollis/ e-maksuametis;
  • saata andmed raamatupidamisprogrammist;
  • paberkandjal.

4. Sularahatehingutel on samad reeglid – tehingu eest tasumise viis pole oluline. Kuid kui varasemalt kajastati sularaha ostud aruandva isiku poolt esitatava kuluaruande alusel koonddokumendina, siis nüüd tuleb kõik tšekid samuti tehingupartneri lõikes sisestada, et saada kalendrikuu kohta teada, kas tehingud ületasid 1000€ või mitte.

5. Tehingupartneri info – lisal tuleb deklareerida arve number, kuupäev, summa ilma käibemaksuta, maksumäär, märgitud kauba ning teenuse maksustatav väärtus, maksustamisperioodil vormi KMD lahtrites 1 ja 2 kajastatud maksustatav käive ning erisuse kood. Kui eelnevalt ei pidanud raamatupidajad sisestama registrikoode, siis nüüd see kohustus tekib. Samuti tuleb lisada tehingupartneri nimi.

6. Eraisikute arveid ei esitata – deklareerida tuleb vaid füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule ning riigi-, valla- ja linnaasutustele esitatud arved.

7. FIE tehing tuleb isikustada – tehingu vormistamisel tuleb ostjal avaldada soov tehing müügisüsteemis isikustada ning märkida arvele ostja rekvisiidid.

8. Registrikood on tuvastav tunnus – riskianalüüsiks on vajalik, et klientide andmebaasis tuleb registreerida käibemaksukohuslasest ostja registrikood.
Seaduses on võimalus paindlikuks üleminekuks. Kuni 31. augustini on võimalik maksuhaldurile esitada motiveeritud taotlus, et saada luba kuni 2015. aasta 20. juunini käibedeklaratsiooni lisa mitte esitada. Sellekohane otsus antakse 30 kalendripäeva jooksul.
Kokkuvõttes on alates 2014. aasta novembri käibest kohustus kõikidel ettevõtjatel esitada koos käibedeklaratsiooniga ka selle lisa. Üleminek on püütud teha võimalikult lihtsaks ning on tagatud tingimused, et vormi esitamisega täiendavat käsitööd juurde ei teki.

Sõiduautode käibemaks

Uudised Ei ole kommentaare

Alates 1. detsembrist 2014 muudeti mitmeid käibemaksuseaduse paragrahve. Muudatused on seotud ettevõtete poolt ostetavatelt sõiduautodelt ning nende tarbeks tehtud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamisega. Lisaks sätestatakse käibemaksuseadusesse sõiduauto mõiste, millele hakkavad kehtima sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud.

Sõiduauto mõiste

Sõiduautoks käibemaksuseaduse tähenduses loetakse M1 kategooria sõidukit, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. Sõiduauto mõiste sisustamisel tuleb lähtuda majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisast 5. Sõidukeid, mida tähistatakse G tähe lisamisega kategooria tähisesse, loetakse maastikuautodeks. Samas ei muuda G tähe lisamine sõiduki kategooriat ning ka juhul, kui sõiduki tehnilises passis on märgitud M1G, on tegemist sõiduautoga ehk M1 kategooria sõidukiga, mille puhul tuleb arvestada sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangutega.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut soetamisel rakendatakse sõidukitele, mis soetatakse pärast 1. detsembrit 2014. Piirang tähendab eelkõige seda, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutamislepingu alusel kasutamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata mitte rohkem kui 50 protsenti. Samuti rakendub antud piirang sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuse saamisel. Seda ka juhul, kui sõiduauto ise on soetatud enne 1. detsembrit 2014.
Sisendkäibemaksu piirangut ei kohaldata sõiduautode soetamisel juhul, kui sõiduauto soetatakse (sh kapitalirendi tingimustel) edasimüügi eesmärgil või antakse kasutuslepingu alusel teisele juriidilisele isikule kasutamiseks. Lisaks on tingimus, et maksukohustuslane peab tegelema sõiduautode kasutusse andmisega ning ta ei võta neid sõiduautosid muul otstarbel kasutusse, st neid sõiduautosid ettevõtte töötajad ega juhtkond ise kasutusele ei võta.
Sisendkäibemaksu piirangut ei kohaldata ka juhul, kui sõiduauto soetatakse peamiselt taksoveoks või peamiselt õppesõiduks. Tingimuseks on, et teenuse osutajal on ka vastavad load.

Omatarve

Muudetud on ka omatarbe mõistet sõiduautode osas. Omatarbena ei käsitata sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil, väljaarvatud sõiduautod, mida kasutatakse taksoveoks ning õppesõiduks. Antud juhul ei ole vahet, millal sõiduauto soetati, kas enne või pärast 1. detsembrit 2014.
Seega ei deklareerita ja ei maksustata käibemaksuga sõiduautode kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Taksoveo, õppesõidu või muu kategooria sõiduautode kasutamisel ka erasõitudeks, leitakse omatarbe maksustatav väärtus üldistel alustel vastavalt käibemaksuseaduse § 12 lõikele 6. Mitte ühelgi juhul ei ole sõiduauto omatarbe maksustamine seotud erisoodustuse hinnaga tulumaksuseaduse mõistes.
Kui sõiduki soetamiselt on sisendkäibemaks maha arvatud täies ulatuses, kuna sõiduautot kasutatakse eranditult ettevõtluse tarbeks, siis sellise sõiduki kasutamisel eratarbeks ei maksustata enam omatarvet. Pärast 1. detsembrit 2014 soetatud sõidukite puhul rakenduvad käibemaksuseaduse § 30 lõikes 7 sätestatud reeglid.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto (v.a. taksovedu ja õppesõit) tasu eest kasutada andmisest maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtumis- või kontrolliorgani liikmele ei teki käivet ning tegemist on sõiduauto kasutamisega ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel.
Maksuhalduri teavitamiseks kasutusel olevatest sõiduautode arvu ning nende tarbeks tehtud kulude osas on alates 1. detsembrist 2014 kehtival käibedeklaratsioonil vastavad lahtrid 5.3 ja 5.4.

Sisendkäibemaksu ümberarvestus

(vastavalt rahandusministri 30. märtsi 2004 määrusele nr 39 “Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord”)

Määrusega on sätestatud põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustus viie aasta jooksul alates põhivara soetamisest.

Alates 1. detsembrist 2014 täiendatakse määruse paragrahvi 2 lõikega 11 järgmises sõnastuses:
“(11) Sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsuseks loetakse 50%, arvestades käibemaksuseaduse § 29 lõikes 4 ja § 30 lõikes 4 sätestatud erisusi.”
ja lõikega 10 järgmises sõnastuses:
“(10) Kui sõiduauto sisendkäibemaksu on “Käibemaksuseaduse” § 30 lõike 7 alusel korrigeeritud, siis korrigeerimise perioodi viienda kalendriaasta lõpus või selle sõiduauto võõrandamise kuul, välja arvatud lõikes 9 sätestatud juhul, korrigeeritakse sõiduauto sisendkäibemaksu arvestades kogu korrigeerimise perioodi lähtudes sõiduauto maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelikust osatähtsusest. Kui sõiduauto sisendkäibemaksu on “Käibemaksuseaduse” § 30 lõike 7 alusel korrigeeritud, siis sellisel juhul ei pea maksukohustuslane sõiduauto sisendkäibemaksu korrigeerima igal kalendriaastal enne korrigeerimise perioodi lõppu või selle sõiduauto võõrandamise kuud.”

Sõiduauto sisendkäibemaksu korrigeerimise aluseks on käibemaksuseaduse § 30 lõige 5. Käibemaksuseaduse § 30 lõikes 7 on sätestatud erinorm sõiduautode ja nende tarbeks tehtud soetuste sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimiseks kahe aasta jooksul. Samas ei välista erinorm käibemaksuseaduse § 32 alusel sätestatud põhivara korrigeerimist viieaastase korrigeerimise perioodi jooksul.

Maksumäärad 2018

Uudised Ei ole kommentaare

Käibemaksuseadus

  • Käibemaksumäär 20%
  • Käibemaksumäär 9%
  • Käibemaksumäär 0%
  • Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse piirmäär 40 000 eurot

Sotsiaalmaksuseadus

  • Sotsiaalmaksu määr 33% maksustatavalt summalt
  • Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 470 eurot
  • Tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus 155,10 eurot (kuumäär x 33%)

Tulumaksuseadus

  • Tulumaksu määr 20%
  • Tulumaksu määr juriidilise isiku väljamaksetelt (erisoodustused, kingitused, annetused, vastuvõtukulud, dividendid, ettevõtlusega mitteseotud kulud) 20/80
  • Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot  ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus.

Kogumispensionide seadus

  • Kogumispensioni makse määr 2%

Töötuskindlustusmakse määrus

  • Töötuskindlustusmakse määr kindlustatule 1,6%
  • Töötuskindlustusmakse määr tööandjale 0,8%

 

Tööajafond 2018

Uudised Ei ole kommentaare

 

2018 Tööpäevi Töötunde Erandid
Jaanuar 22 176
Veebruar 20 157 kui 23.02 ei ole tööpäev siis 160
Märts 21 168
Aprill 21 168
Mai 22 176
Juuni 21 165 kui 22.06 ei ole tööpäev siis 168
Juuli 22 176
August 22 176
September 20 160
Oktoober 23 184
November 22 176
Detsember 18 141 144, kui 23. ja 31.12 ei ole tööpäev
138, kui 23. ja 31.12 on tööpäev141, kui 23.12 on tööpäev ja 31.12 ei ole tööpäev
KOKKU 254 2023