Uudised

1000 euroste tehingute kajastamine

Selleks, et parandada maksuhaldurite võimalusi varimajanduse ohjamisel ning aidata kaasa konkurentsitingimuste parandamisele, on alates 2014. aasta novembri käibest kohustus käibemaksuseaduse kohaselt esitada koos käibedeklaratsiooniga ka eraldi deklaratsiooni juurde kuuluv lisa.

Peamised muutused

Maksu- ja tolliamet hakkab koguma infot ainult arvete kohta, see tähendab, et tehingute sisu esitama ei pea. Käibemaksukohuslased esitavad käibemaksudeklaratsiooni lisa puhul ostjate ning müüjate lõikes arvete andmed, kui konkreetse tehingupartneri arve või arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta. Deklareerimisele kuuluvad arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe. Võrdlemaks Eestisiseseid tehinguid, ei kajastata lisal arveid piiriüleste tehingute kohta.

Lisal on vajalik kajastada:

  • arvete andmed ning tehingupartneritele Eestist väljastatud registrikood, mis on saadud või väljastatud:

o juriidilistelt isikutelt;
o füüsilisest isikust ettevõtjalt;
o riigi-, valla- ja linnaasutustelt.

  • arved, millele teenuse või kauba võõrandaja on märkinud 20%-lise või 9%-lise maksumääraga käibe ning kui maksustamisperioodil (st kalendrikuus) on ühe tehingupartneri kohta arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta vähemalt 1000 eurot. Deklaratsiooni lisal ei summerita arveid, vaid kajastatakse arvete kaupa.

Kaheksa peamist asja, mis deklareerimisel muutuvad

1. Kogusumma järgi deklareerimine – käibemaksukohustuslased esitavad ostjate ja müüjate lõikes arvete andmed, kui tehingupartneri arve või arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta.

2. Infot kogutakse arvete kohta – maksuametile ei ole vaja esitada tehingute sisu. Deklareerimisele kuuluvad arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe.

3. Esitamiseks on neli võimalust:

  • ekraanivormil e-tollis/ e-maksuametis;
  • csv ja xml formaadis e-tollis/ e-maksuametis;
  • saata andmed raamatupidamisprogrammist;
  • paberkandjal.

4. Sularahatehingutel on samad reeglid – tehingu eest tasumise viis pole oluline. Kuid kui varasemalt kajastati sularaha ostud aruandva isiku poolt esitatava kuluaruande alusel koonddokumendina, siis nüüd tuleb kõik tšekid samuti tehingupartneri lõikes sisestada, et saada kalendrikuu kohta teada, kas tehingud ületasid 1000€ või mitte.

5. Tehingupartneri info – lisal tuleb deklareerida arve number, kuupäev, summa ilma käibemaksuta, maksumäär, märgitud kauba ning teenuse maksustatav väärtus, maksustamisperioodil vormi KMD lahtrites 1 ja 2 kajastatud maksustatav käive ning erisuse kood. Kui eelnevalt ei pidanud raamatupidajad sisestama registrikoode, siis nüüd see kohustus tekib. Samuti tuleb lisada tehingupartneri nimi.

6. Eraisikute arveid ei esitata – deklareerida tuleb vaid füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule ning riigi-, valla- ja linnaasutustele esitatud arved.

7. FIE tehing tuleb isikustada – tehingu vormistamisel tuleb ostjal avaldada soov tehing müügisüsteemis isikustada ning märkida arvele ostja rekvisiidid.

8. Registrikood on tuvastav tunnus – riskianalüüsiks on vajalik, et klientide andmebaasis tuleb registreerida käibemaksukohuslasest ostja registrikood.
Seaduses on võimalus paindlikuks üleminekuks. Kuni 31. augustini on võimalik maksuhaldurile esitada motiveeritud taotlus, et saada luba kuni 2015. aasta 20. juunini käibedeklaratsiooni lisa mitte esitada. Sellekohane otsus antakse 30 kalendripäeva jooksul.
Kokkuvõttes on alates 2014. aasta novembri käibest kohustus kõikidel ettevõtjatel esitada koos käibedeklaratsiooniga ka selle lisa. Üleminek on püütud teha võimalikult lihtsaks ning on tagatud tingimused, et vormi esitamisega täiendavat käsitööd juurde ei teki.